Projekt: Trennis käimine

Projekt: Trennis käimine 

Teema: Sütevaka õpilaste jõudmine trenni

Eesmärk: Uurida Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 6.- 9. klassi õpilaste käest, mitu korda nädalas nad jõuavad peale kooli trennidesse ning mis trennis nad käivad. Kas takistuseks võib olla see, et kodus on palju õppida ja ei jõua trenni minna? Kas koolipäevad on liiga pikad ning väsitavad? Kas trennid algavad liiga varasel kellaajal?

Projekti läbiviija: Jasper Keskpaik

Tööplaan ja avakava:

26.01. - projekti teema valitud, projekti leht (eesmärk, valim, ajakava) vormistatud.

2.02 - küsitlus valmis

9.02. - küsitluse jagamine

23.02 - tulemuste analüüs ja vormistamine

9.03. - projekt valmis, ettepanekute esitamine.

Vahendid: sotsiaalmeedia, e-post, Messenger, Snapchat.

Valim: Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 6.- 9. klassi õpilased

Küsitlus

Küsitluse analüüs

Küsitlusele vastas 95 Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 6.- 9. klassi õpilast. Seega saab sellest teha usaldusväärseid järeldusi põhikooli keskmise ja vanema astme arvamuste kohta. Kuna vastuseid oli ligi sada, võib vastanute arvuga rahule jääda. 

1. Üle poole vastajatest olid tüdrukud. Seda oligi arvata, sest tüdrukud on aktiivsemad ning näiteks meie klassis on tüdrukuid ka rohkem kui poisse. Tüdrukuid 19 ja poisse 12.

Poiste ja tüdrukute jaotus soo järgi:

   

2. Mitu korda nädalas jõuad trennis käia?

Kõik 6.-9. klassi poisid, kes vastasid, käivad trennis. Siit järeldub et Sütevaka poisid on füüsiliselt aktiivsed. Peaaegu pooled vastajatest käivad trennis 5 või isegi rohkem korda nädalas. Selline tulemus oli ka mulle üllatuseks. Veerand vastajatest käivad 4 korda nädalas. Usun, et direktor, kes on ise ka kehalise kasvatuse õpetaja, võib selliste poiste üle uhkust tunda.

Tüdrukute hulgas on samuti päris palju neid, kes käivad trennis 5 või rohkem korda nädalas (34,4%). Päris suur protsent käib 3 korda nädalas (28,1%). Erinevalt poistest on vastajate hulgas ka neid, kes ei käi trennis (9,4%).

Poiste diagramm:

Tüdrukute diagramm:

3. Kas hilised koolipäeva lõpud on trenni jõudmiseks takistuseks?

Oli erinevaid arvamusi. Hilised koolipäeva lõpud on mõnikord trenni jõudmiseks takistuseks. Üldjoontes selles probleemi ei nähta. Poiste ja tüdrukute arvamus on siin sarnane.

 

4.Kui on mingi teatud koolipäev (päevad), mis segavad teid kogu aeg teatud päeval trenni jõudmiseks, siis mis päev see on?

Õpilased tõid välja erinevaid päevi. Oli ka vastuseid, kus eraldi kindlat päeva välja ei toodud. Enamasti on poisid välja toonud neljapäeva, mil on keerulisem trenni jõuda. Esmaspäev seevastu on vastajate seas kõige rahulikum. Ilmselt on määrav ka see, et nädalavahetuse koolivabad päevad on seljataga ja õpilased on saanud puhata ning jaksu on rohkem.

Tüdrukud tõid välja kolmapäeva, mil on raskem trenni jõuda. Reedet on kõige vähem välja toodud. Siin võib olla see põhjus, et järgmine päev on puhkepäev, õhtul otseselt koolitöödega tegelema ei pea. Sellest järeldan, et nädala keskel on koolipäevad keerulisemad ning trenni jõudmine suurem katsumus.

Poisid:

Tüdrukud:

5.Kas probleem on pigem kooli või trenniga seotud?

Üldiselt tundub, et kindlat probleemi trenni jõudmisel ei ole. Huvitav on see, et poisid eelistaksid hilisemat trenni alguse kellaaega. Ligi poolte poiste arvates (40,6%) hakkavad trennid liiga vara. 

Tüdrukud seevastu leiavad, et kool lõppeb liiga hilja (45,3%). Siit võib järeldada, et kui kool lõppeks varem, oleksid nad veelgi usinamad trennis käijad.

Poisid:

Tüdrukud:

6. Millises aines antakse kõige rohkem koduseid ülesandeid?

Selgus, et kõige enam antakse koduseid ülesandeid võõrkeele tunniks. Vastanud poisid tõid välja saksa keele ning tüdrukud inglise keele. Järgneb matemaatika. Vähem antakse õppida näiteks geograafias. See küsimus oli minu enda jaoks kõige huvitavam, sest tean nüüd veelgi lähemalt, mis mind järgmistes klassides ootab.

Poisid:

Tüdrukud:

7. Mis trennis sa käid?

Jalgpall on vastanud poiste seas kõige populaarsem. Huvi pakub ka võrkpall, korvpall ja tantsimine. Tegeletakse ka male, ujumise ja sõudmisega. 

Ligi pooled vastanud tüdrukutest (48,4%) tegelevad tantsimisega. Teised alad pole nii populaarsed. Suure protsendiga tantsimisele järgneb kergejõustik (10,9%). Tegeletakse ka akrobaatikaga, ujumisega ning käiakse jõusaalis.

Poisid:

Tüdrukud:

Kokkuvõte: 

Küsitlusele vastas 95 õpilast Pärnu Sütevaka Humanitaargümnaasiumi 6.- 9. klassist. Seega on küsitluse tulemused piisavalt arvestatavad, et nende põhjal teha järeldusi põhikooli keskmise ja vanema astme arvamustest.

Trennis käimine on vastanud õpilaste jaoks oluline. Kõik poisid käivad trennis vähemalt üks kord nädalas. Paljud isegi viis või rohkemgi kordi nädalas. 

Ka tüdrukud on füüsiliselt aktiivsed. Vastanute seas on ka neid, kes üldse ei jõua trenni, kuid paljud tüdrukud käivad sarnaselt poistele samuti viis või rohkemgi kordi nädalas trennis.

Poisid eelistavad meeskonnamänge. Kõige populaarsem on jalgpall, kuid käiakse ka võrkpallis ja korvpallis. Spordialasid, millega tegeletakse on erinevad, kuid ära tasub märkida, et kõik poisid, kes vastasid, on endale oma huviala spordis leidnud.

Tüdrukute seas on ülivõimsalt populaarne tantsimine. Üks põhjus võib olla näiteks see, et igal aastal toimub Endla teatri suures saalis Sütevaka tantsuvõistlus. Viimastel aastatel on tunnustatud mitmete andekate tüdrukute tantsukavasid.

Trenni jõudmisel vastanud koolipoolset takistust ei näe. Koolipäevad on väsitavamad nädala keskel, kuid eraldi probleemi trenni jõudmisel selles ei nähta. Trennide algusaegade sobivusest on poisid ja tüdrukud erinevatel arvamustel. Poiste arvates võiksid trennid alata hiljem, tüdrukute arvates võiks koolipäev lõppeda varem, et jõuda trenni.

Ettepanekud:

1. Õpetajatele tutvustada käesoleva uuringu tulemusi.

2. Julgustada neid, kes pole veel endale sobivat trenni leidnud. Küsitluse vastused võiksid anda hoogu juurde, sest keskmine Sütevaka õpilane jõuab päris paljudesse trennidesse.

3. Kutsuda koolisiseselt õpilasi oma koolikaaslaste avalikele mängudele või tantsukavadele kaasa elama. 

4. Teha näiteks koolisisene jalgpalliturniir vabas õhus. 

5. Teha väiksemaid tantsuvõistlusi kooli saalis. Valida "Aasta Üllataja" oma tantsukavaga näiteks.